Váldeguoddi
Váldeguoddi fuolaha dakkár olbmo beroštumiin, mii lea jogo agivuloš, dahje geasa lea nammaduvvon váldeguoddi, ja gean beales son doaibmá. Váldeguoddi sáhttá nammaduvvot olbmui, gii dárbbaša veahki fuolahit iežas beroštumiin, jogo ruđalaččat dahje eará láhkai.
Alimus goziheapmi gullá gielddaide suoidnemánu 1. b. 2013 rádjai
Juohke gielddas galgá leat alimus goziheapmi (overformynderi), mii galgá fuolahit agivuložiid beroštumiin ja sin beroštumiin, geain lea váldeguoddi. Alimus goziheapmi maid goziha veahkkeváldeguddiid ja váldeguddiid doaimmaid. Gielddastivrrat nammadit alimus goziheami lahtuid.
Fylkkamánnii ovddasvástádus suoidnemánu 1. b. 2013
Ođđa váldeguoddinláhka bođii fápmui suoidnemánu 1. b. 2012 ja dan váldoulbmil lea buoridit daid olbmuid riektesihkarvuođa ja riekteovttadássásašvuođa, geat dárbbašit váldeguoddi. Váldeguoddima ovddasvástádus sirdojuvvui dalle gielddain Fylkkamánnii. Dat geat ovddeš njuolggadusaid vuođul leat nammaduvvon váldeguoddin ja veahkkeváldeguoddin, jotket doaimmasteaset ain ođasteami maŋŋáge.
Váldeguoddima ođđa rámmat
- Fylkkamánni váldá oktavuođa dálá váldeguddiiguin/veahkkeváldeguddiiguin buori áiggis ovdalgo ođđa láhka boahtá fápmui.
- Dálá váldeguoddit ja veahkkeváldeguoddit oahpásmahttojit ođđa njuolggadusaide.
- Ásahuvvojit nationála njuolggadusat ja máksomearit váldeguddiid mávssuid várás.
Stáhta siviilariektehálddahus
Stáhta siviilariektehálddahus šaddá váldoeiseváldin váldeguoddima oktavuođas. Dat goziha ja lea váidalaninstánsa dakkár mearrádusaid hárrái, mat gusket váldeguoddi nammadeapmái ja eará sullasaš mearrádusaid hárrái, maid Fylkkamánni dahká.